Kidy Tour
Horvaatia
Reiside otsing
Lähtepunkt:
Kp.:
Reisi tüüp:
Riik:
Kuurort:
Reisi kestus:
Majutuse kategooria:
Toitlustuse tüüp:
Telli individuaalne reis
Kindlustus
Kidy Tour
Kidy Tour

Riigist

Pealinn: Zagreb (973 600 elanikku, 2006. a).
Pindala: 56 542 km².
Geograafiline asend: Horvaatia asubEuroopa kaguosas Aadria mere kaldal. Riigi pindala on 56 542 km². Horvaatia põhjanaabrid on Sloveenia ja Ungari, idas asub Serbia ja Montenegro, kagus piirneb Horvaatia Bosnia ja Hertsegoviina ning Serbia ja Montenegroga (Bosnia ja Hertsegoviina ning Serbia ja Montenegroga moodustas Horvaatia aastatel 1945–1991 ühtse Jugoslaavia). Horvaatia käänuline ja rohkete lahesoppidega rannajoon on 1777 km pikkune (ehkki maakaardil otse mõõtes on see vaid 600 km). Suurema osa Horvaatia territooriumist hõlmab Dinaari mäestik. Aadria meri on täis suuremaid ja väiksemaid Horvaatia saari – kokku on neid 1185. Riigi suurimad saared on Krk, Pag, Cres, Brač, Korčula. 66 saart on inimeste poolt asustatud.
Kliima. Horvaatias valitseb merelis-mandriline kliima. Suved on siin palavad, talved külmad. Rannikualadel on suved niiskemad, talved mahedamad. Horvaatia lääneosas valitseb mandriline kliima, riigi keskosas mäestikukliima, rannikualadel mereline kliima. Horvaatia mandriosa keskmine õhutemperatuur on suvel 22–26°C, Vahemereäärse rannikuala oma aga 26–30°C. Horvaatias Aadria mere kaldal on enim päikeselisi tunde (2600 tundi aastas) Euroopas.
Rahvastik. Horvaatias on 4,493,312 elanikku (juuli 2007), kellest 89,6% on horvaadid, 4,5% serblased ning ülejäänud ungarlased, sloveenid, bosnialased ja itaallased.
Keel. Horvaatia riigikeel on horvaadi keel. Riigis räägitakse ka inglise, itaalia ja saksa keelt.
Religioon. 87,8% Horvaatia elanikest on katoliiklased, 4,4% õigeusklikud ning 2,6% muu usundi järgijad. 5,2% elanikest ei ole usklikud.Riigikord. 1990. aasta 22. detsembri põhiseaduse järgi on Horvaatiaparlamentaarne vabariik. Horvaatia president valitakse üldistel valimistel viieks aastaks. 2000. aasta veebruarist on riigi president Stjepan Mesić (2005. aasta jaanuaris valiti ta uuesti ametisse). Täidesaatev võim kuulub Horvaatias ministrite kabinetile. Riigi peaminister on 2003. aasta detsembrist Ivo Sanader.
Majandus. Nagu kogu Horvaatia majandus, teeb ka tööstus praegu läbi suuri muudatusi. Horvaatia majandus sai 2000. aastal tänu turismile, pangandusele ja investeeringutele jalad alla. Seda Vahemere maad on viimaste aastate jooksu väisanud ligikaudu 10 miljonit turisti. Külastajate hulk muudkui kasvab. Töötuse tase on Horvaatias viimasel ajal järjest vähenenud. Riigi tähtsamad tööstusharud on keemiatööstus, plasttoodete valmistamine, töövahendite ja kütuse tootmine, metalli ümbertöötlus, laevaehitus, elektroonika, paberi-, puidu-, tekstiili- ja toiduainetööstus. Põllumajanduses tegeletakse peamiselt teravilja-, päevalille-, oliivi-, tsitruse-, soja ja kartulikasvatusega. Horvaatia mägedes ja rannikualadel kasvatatakse juba iidsetest aegadest peale ohtralt viinamarju ja valmistatakse mitmesuguseid veine.
Maavarad. Horvaatias leidub naftat, kivisütt, boksiiti, rauamaaki, kaltsiumit, kipsi, räni ja savi. Kaevandatakse ka soola.
Toit. Horvaatia kööki iseloomustab maitserohelise rohkus.Horvaadid armastavad väga kalmaari- ja krevetitoite. Aadria merest püütud kala ja krabi peetakse parimaks maailmas. Pagi saarel valmistatud kitsepiimast juust ei jää oma kvaliteedilt alla kõrgeklassililstele prantsuse juustudelegi.Horvaatia köök on regiooniti väga erinäoline – rannikualade toiduvalmistamine erineb mägede ja orgude omast sootuks. Pärast Horvaatia iseseisvumist taastatakse riigis vähehaaval kohalikke toiduvalmistamistavasid – igal aastal korraldatakse siin kulinaariafestivale, kus demonstreeritakse vanade traditsiooniliste roogade valmistamist.Tüüpilisi horvaatia köögi hõrgutisi saate maitsta gostionojeks või gostionicaks nimetatavates kõrtsides, mis kujutavad endast traditsioonilisi kohalikke roogi pakkuvaid väikeseid restorane.Siinsed slasticamad kutsuvad möödaminejaid mekkima kohvi, värskete puuviljadega jäätist ja mitmesuguse täidisega (isegi kastanitäidisega) pirukaid.Horvaatia saarte ja terve Aadria mere ranniku elanike toidulaual domineerib kala. Siin leidub koguni spetsiaalseid kalarestorane (riblji restoran), mis on eriti populaarsed võõrturistide seas. Kuna kala tuuakse siia otse kalalaevadelt ilma seda külmutamata, on see väga kvaliteetne. Horvaatia mägistes piirkondades ja Istra poolsaarel armastatakse väga õhukesteks viiludeks lõigatud kuivatatud sealiha (prsut), tallelihapraadi (janjetina) ja mereande. Üks eripärasemaid hõrgutisi horvaatia köögis on praetud talleliha Cresi saarelt – kuna siinsete karjamaade rohule puistatakse soola, on ka talleliha erilise soolase maitsega. Mägede vahel orgudes peituvates külades pakutakse teile kindlasti teravamaitselist guljašši kartulitega ning erinevaid linnuliharoogasid. Põhja-Horvaatia köögile on suurt mõju avaldanud austria ja ungari toiduvalmistamistraditsioonid. Selles regioonis armastatakse süüa praetud kalkuni-, hane- ja pardiliha. Tihtipeale küpsetatakse linnuliha maisitaignas. Istra poolsaarel valmistatakse palju roogasid ulukilihast ja seentest (siin laiuvad suured metsad). Selle piirkonna restoranides saate maitsta ka salapäraseid, üksnes maa all kasvavaid aromaatseid seeni trühvleid. Väga populaarne on siin kitsepiimast juust (paski sir) Pagi saarelt. Juustu leotatakse oliiviõlis, et see kauem säiliks. Õli annab kitsejuustule omapärase maitse. Paski siri ostetakse mitte üksnes delikatessiks, vaid ka kingituseks koju kaasa.Horvaatia maiustustest on kõige hõrgumad kohupiima ja hapukoorega rullbiskviit (strukli) ning pähkli- ja moonipirukad.Alkohoolsed joogid. Horvaatiaveinivalmistamistraditsioonid on 6000 aasta vanused.Tänapäeval on riigis registreeritud ligikaudu 700 veinisorti, neist 76 peetakse eliitveinideks (Vrhunsko, Cuveno). Rannaäärsetel aladel armastatakse Horvaatia punast veini, nagu Teran, Merlot, Kabernet, Opoplo, Plavac, Dingačpostup. Valgetest veinidest on siin populaarseimad Malvazija, Pošip, Pinot, Kujundžuša, Žlachtina, Muskat. Horvaatia mandriosas juuakse järgmisi veine: Rizling, Graševina, Burgundac, Traminac. Horvaatia maapiirkondades valmistatakse viinamarjadest erinevaid maitsvaid koduveine (domace vino). Paljudes kohtades müüakse kohalikku lauaveini (lõunasöögi juurde). See on odav ja väga kvaliteetne. Rannaäärsetes regioonides juuakse janu kustutamiseks mägiallikaveega (bevanda), sisemaal aga mineraalveega lahjendatud veini. Sellist lahjendatud veini nimetatakse gemistiks. Soodaveega segatud veini kutsutakse spriceriks. Kangematest alkohoosetest jookidest on siin populaarsemad ploomiviin ja viinamarjaviin rakia. Õllelgi on horvaatide joogiletil oma ärateenitud koht – Horvaatias valmistatavat Tuborgi ja Karlovacko õlut juuakse terves maailmas.
Ajalugu. Praeguse Horvaatia ala asustati juba kiviajal. Keskmise paleoliitikumi ajal elasid Krapinas neandertallased. Varases neoliitikumis kujunesid Starčevo, Vinča, Sopoti ja Hvari kultuurid. Horvaatia geograafilise asendi tõttu on riik saanud mõjutusi paljudelt Euroopa rahvastelt. 400. aastal eKr laiendasid sellel rannikualal oma impeeriumi roomlased. Hiljem on siin valitsenud Habsburgid, türklased, ungarlased. 1945. aastal läks Horvaatia Jugoslaavia koosseisu. 1946. aastal loodi Horvaatia Rahvavabariik, 1963. aastal Horvaatia Sotsialistlik Vabariik. 1990. aastal sai Horvaatiast sarnaselt teiste Balkani maadega sõja tallermaa. Samal aastal võeti referendumi alusel vastu otsus Horvaatia ja Sloveenia iseseisvuse kohta. 1991. aastal kuulutas Horvaatia end iseseisvaks riigiks. Kuu aega peale seda astus riik ametlikult Jugoslaaviast välja, kuid sõda Horvaatia iseseisvuse eest kestis veel neli aastat. 1992. aastal sai Horvaatia ÜRO liikmesriigiks. Tänapäeva Horvaatia on turvaline ja rahulik riik.
KASULIK INFO JA NÕUANDED.
Elekter.
Elektrivõrgu pinge on 220 V.
Post ja telefon. Telefoniautomaatides kasutatakse münte või kaarte, mida saab soetada postkontorites, hotellides või kioskites. Telefoniautomaadist on odavam helistada kui hotellist. Postmargi hind on kuni 5 kunat.Rahvusvaheline kood Horvaatiasse helistamiseks on 385, rahvusvaheline kood Horvaatiast helistamiseks on 00. Eestisse helistamiseks tuleb valida järgmised numbrid: 00-372 + linna kood + telefoninumber.
Raha. Horvaatia rahaühik on kuna (HRK). Riigis on käibel 5-, 10-, 20-, 50-, 100-, 200-, 500- ja 1000-kunased paberrahatähed, samuti 1- ja 2-kunased ning 1-, 2-, 5-, 10-, 20- ja 50-lipased (1 kuna = 100 lipat) mündid. Raha saab vahetada pankades, hotellides ja lennujaamade valuutavahetuspunktides. Paljudes poodides, restoranides ja hotellides saab arveid tasuda krediitkaardi (EuroCard/MasterCard, VISA, Diners) või reisitšekiga. Hoidke alles kõik maksekviitungid – kui finantspolitsei peaks märkama, et te ei võtnud ostu sooritamise järel kviitungit, võidakse teid müüja kaasosalisena maksude eest kõrvale hiilimises süüdistatuna kinni pidada.1 euro = 7,36 kunat.
Transport. Bussipiletid maksavad linnades umbkaudu 8 kunat, taksoga sõites maksab 1 km samuti umbes 8 kunat. Autorent. Auto rentimine üheks ööpäevaks maksab sõltuvalt autost 280–600 kunat (kallimatel autodel on kliimaseade). Horvaatias renditakse auto välja vähemalt 21aastasele isikule, kellel on rahvusvaheliselt tunnustatud juhiluba ning vähemalt kaks aastat juhistaaži. Auto renditakse välja täis paagiga, tagastada tuleb see samuti täis paagiga (diislikütus maksab umbes 5 kunat, bensiin 7–9 kunat).
Supelrannad.Lamamistoolideja päikesevarjude laenutus maksab supelrannas umbes 20 kunat. Kuna suurem osa rannikust on kivine, on soovitatav kaasa võtta täispuhutav madrats. Toll. Horvaatiassevõib sisse tuua kuni 1 l kangeid alkohoolseid jooke, 2 l likööri või vahuveini, 2 l lõunasöögi kõrvale joodavat lauaveini, 200 sigaretti või 100 sigarillot või 50 sigarit või 250 g tubakat, 50 g parfüüme, 250 ml odekolonne
Hotellide eripärad. Horvaatias tähistatakse hotellide kategooriaid tärnidega. Selles riigis on väga populaarseteks majutuspaikadeks kämpingud ja erakorterid. Kõikides hotellides ei ole sise- või välibasseine, samuti puudub mõnes toas kliimaseade. Horvaatias ei ole avara territooriumiga suuri lukshotellikomplekse. Vaid vähesed hotellid pakuvad teenust „kõik hinnas”. Enamikus siinsetes hotellides tähendab merevaatega tuba mitte vaadet merele, vaid toa asendit mere suhtes (vaadet merele võivad takistada hooned või taimed). Lõviosa madala kategooria hotelle on vanad, tagasihoidliku sisustuse ja vanamoodsa interjööriga, ent puhtad.Rahva eripärad. Horvaadid on väga iseteadlik rahvas.Siinsetel inimestel on säilinud sellised väärtused nagu abivalmidus,enesevalitsus, soov ühiselt probleeme lahendada. Horvaatias on tänini elus rahvalikud ja ajaloolised traditsioonid, mis põimuvad tihedalt pereeluga. Sarnaselt venelastele armastavad ka horvaadid palju laulda ja tantsida. Horvaatia inimesed on lõbusad ja temperamentsed. Slaavlastele omaselt on horvaadid avatud, sõbralik ja suhtlemisaldis rahvas.Huvitav teada.Suvel on Horvaatias väga palju pidustusi ja festivale.1950. aastast toimub Dubrovnikus rahvusvaheline kunstifestival „Dubrovniku suvemängud” – 10. juulist 24. augustini muutuvad linna kõik lossid, paleed, tornid ja pargid teatrilavaks, kus etendatakse terve Euroopa muusika- ja draamaklassikat. Festivali raames mängitakse Shakespeare’i, Molière’i ja Goethe näiteloomingut ning keskaja Kreeka tragöödiaid, samuti toimuvad rahvusvahelised raamatunäitused, luuleõhtud, serenaadikontserdid. Juunis ja juulis on Zagrebis rahvusvaheline uue teatri festival, juulis rahvusvaheline folkloorifestival, juunis ja juulis Zagrebi suvepidustused ning augustis algab rahvusvaheline nukuteatrifestival.Horvaatiat võib pidada jahimeeste paradiisiks – siin on suurepärased tingimused hirvede, metskitsede, metssigade, rebaste, mägikitsede, muflonite ja metslindude küttimiseks.Horvaatias on väga hea võimalus mitmesuguste veespordialadega tegelemiseks. Paljude kinnitusel ei ole purjetamiseks paremat paika kui Aadria meri. Siin laenutatakse purjelaudu, jahte ja kaatreid. Aadria mere rannik köidab ka paljusid sukeldujaid – siinne nähtavus on vees koguni 56 meetrit. Siinsetes vetes elab ligikaudu 400 liiki kalu ja muid mereelukaid, meres peitub rohkelt kauneid veealuseid kaljusid ja uppunud laevade vrakke. Ehkki Horvaatia kõrgeimad tipud ei küündi 2000 meetrini, pakuvad siinsed mäestikud maailiselt kauneid vaatepilte, mistõttu on see maa alpinistide ja kaljuronijate meelispaik. Mägironijate seas on kõige populaarsemad Marijani poolsaare kaljud, Paklenica rahvuspark, Samobori mäed ning muud paigad.Horvaatiat peetakse maailma nudismikeskuseks. Riigi kuurortides on arvukalt nudistidele mõeldud eritähistega supelrandu. Kui te ei soovi ebamugavasse olukorda sattuda, jälgige tähelepanelikult silte. 1961. aastal alustas Vrsaris tööd tohutut populaarsust kogunud Euroopa suurim Koversada nudistide kuurort. Igal aastal sõidab siia kokku tuhandeid puhkajaid tervest maailmast. 1972. aastal toimus siin maailma nudistide kongress. See paik on tänapäevani nudistide meelispaik.
Uudiskiri
2011-2018 © Tour4you      e-post: info@tour4you.ee